| Vasakpoolsuse ja turuliberalismi vahel |
26. juuli |
|
 |
 |
| „Aafrika Booker“ läks Sierra Leonesse |
6. juuli |
Üheteistkümnes Caine’i auhind läks tänavu Sierra Leone novelistile Olufemi Terry’le. |
|
|
| Ulme ja realism - kas vastandid? |
14. aprill |
Kas ulme ja realistliku kirjanduse eesmärgid on vastandlikud või peitub eripalgeliste nähtuste taga üsna sarnase sihiga looming? Sellele küsimusele püüab artiklis “Ulme ja realistlik kirjandus - veidi metoodikast” vastust anda filosoofia- magistrant Mart Metslaan.
Head lugemist!
Toimetus |
|
|
| Leipzigi raamatumess |
20. märts |
Homme lõppeval Leipzigi raamatumessil pärjati kirjanikke. Ja mõned jäeti ka pärgamata. Kes ja miks ning kas põhjendamatult või mitte, sellest räägib Kriteeriumi toimetuse artikkel “Leipzigi raamatuauhinnad.”
Head lugemist!
Toimetus |
|
|
| Tammsaare teatri lavakava |
17. märts |
27. ja 28. märtsil muutub Tammsaare muuseum kirjanduslikuks kohvikuks, kus etendatakse Tammsaare Teatri lavakava „3 x Tammsaare.”
|
|
|
|
Siugja Sulepea auhinna võitja selgunud
|
Lisatud: 9. september
Saada sõbrale
Kevadel välja kuulutatud Siugja Sulepea kirjandusauhinna esimene võitja on selgunud. Kirjanike Karl-Martin Sinijärv, Jürgen Rooste, Asko Künnap ja Peeter Helme loodud auhinna esimene laureaat on Holger Kaints (1957) jutustusega „Lennukivaatleja“.
Tegijate sõnul on uus kirjandusauhind on mõeldud kahe ussimaarjapäeva vahel parima ja põnevaima kirjandusteose avaldanud autorile. Eesmärgiks pole tõsta esile ekstra mõnda debütanti ega ka tunnustada kõva tegija tuntud headuses raamatut. Pigem soovitakse juhtida tähelepanu millelegi erilisele ja nüansikale.
Nii hindaski ˛ürii tänavu Loomingu Raamatukogus ilmunud Holger Kaintsi „Lennukivaatlejat“ teoseks, millel on nii hea keel, tegevust kandev meeleolu kui ka autori võime arendada lugu veenvalt ja kaasakiskuvalt algusest lõpuni.
Lõppnimekirja jõudsid ka Asta Põldmäe „Kirjad pääsukestele“ ja Andrus Kasemaa „Lagunemine“. Valik kolme teose vahel oli raske ning ˛ürii hinnangul on kõik lõppvooru jõudnut võrdselt head. Otsuse määras viimaks see, millist kirjandust sooviti esile tõsta.
Siugja Sulepea auhinna eesmärk on rikastada Eesti auhinnavaest kirjanduspilti ning juhtida tähelepanu tunnustamisväärsele kirjandusteole. Seetõttu langeski valik Kaintsi jutustusele, kui teenimatult märkamatuks jäänud kõrgetasemelisele kirjandusteosele.
Siugja Sulepea auhinna puhul on tähtsam au, mitte hind. Nõnda pälvib laureaat lisaks tunnustusele ja siugja mustriga graveeritud sulepeale õhtusöögi koos ˛ürii liikmetega. Samuti saab ta võimaluse tuleval aastal auhindamises kaasa lüüa.
Lisaks Holger Kaintsi võidutööle ning Asta Põldmäe ja Andrus Kasemaa teostele, peab ˛ürii vajalikuks märkida täiendavalt ära ka Triin Tasuja luulekogu „Provintsiluule“, Enn Kasaku romaani „Vaba pattulangemise seadus“ ja Tiit Tarlapi romaani „Meie, kromanjoonlased“.
Toimetus |
|
   |
|
Nädala tsitaat:“Iga iha kisub alla meie tõdede koguväärtust ja sunnib meid revideerima oma eitusi.”
E. M. Cioran (1911-1995) |
Toimetuselt
“Võidetud maa, kingi meile tähed!” lausub Saksa kirjanik Ernst Jünger oma päevik- romaanis “Kiirgused”.
Mida see tähendab? Üheks võimaluseks on siin näha lootust ilu ja headuse võidule ka siis, kui maa on must ja põlenud - nagu Teise maailma- sõja ajal, mil Jünger selle lause kirja pani. Ent mis on sellel pistmist tänapäevaga? Tänane Eesti ja Euroopa on ju õitsvad ja kasvavad, ammu on ravitud viimase suure sõja ja kommunistliku diktatuuri haa- vad.
Kuid kas pole see siiski mitte kõigest väline? Kas pole nii, et kultuuri osakaal marginali- seerub? Kas pole nii, et kõrb kasvab ja meil on tõepoolest põhjust paluda teisi ajastuid ja ideaale mäletavaid igavesi tähti, et nad värskendaksid meie mälu ja vaimu? Ent mis on ideaalid ühiskonnas, kus taevas pole enam filosoofiline ega teoloogiline kontseptsioon vaid kõigest astronoomiline, mehhaaniline?
Tänane maailm ei armasta vertikaalset - astronoomilises mõttes pole ju taevaski mitte meie kohal, vaid ümber. Suuresti on välja lülitatud ka ideelised vertikaalsed teljed. Ometi on olemas põhimõtted, mis kehtivad ka siis, kui neisse enam ei usuta. Subjektiivsed, ikka ja jälle uut, kultuuri- taustast sõltuvat defineerimist nõudvad eetilised ja esteeti- lised kategooriad on sellisteks. Lihtne on neid eitada, kuid kas poleks õigem püüda neid mõista ja mõtestada?
“Kriteeriumi” väljaandjate ees- märgiks ongi vahendada Eestisse selliseid Euroopa kirjanduse ja mõtteloo suundi mis pole tõlkijate eelistuste või valitsevate vaimsete hoiakute tõttu meil seni suure tähelepanu osaliseks saanud ning mis tegelevad vertikaalse, üleva ja ülendava otsimisega. Kas ka leidmisega, jäägu juba iga lugeja otsustada...
Ja mitte ainult otsustada - eesmärkide täitmisel loodame üleüldse koostööle lugejatega, kes aitaksid meil juhtida tähelepanu oma soovidele ja ootustele ning rikastama “Kriteeriumit” ka omapoolsete tekstidega.
Head lugemist ja kaasa- mõtlemist soovib
“Kriteeriumi” toimetus |
|
