| Vasakpoolsuse ja turuliberalismi vahel |
26. juuli |
|
 |
 |
| „Aafrika Booker“ läks Sierra Leonesse |
6. juuli |
Üheteistkümnes Caine’i auhind läks tänavu Sierra Leone novelistile Olufemi Terry’le. |
|
|
| Ulme ja realism - kas vastandid? |
14. aprill |
Kas ulme ja realistliku kirjanduse eesmärgid on vastandlikud või peitub eripalgeliste nähtuste taga üsna sarnase sihiga looming? Sellele küsimusele püüab artiklis “Ulme ja realistlik kirjandus - veidi metoodikast” vastust anda filosoofia- magistrant Mart Metslaan.
Head lugemist!
Toimetus |
|
|
| Leipzigi raamatumess |
20. märts |
Homme lõppeval Leipzigi raamatumessil pärjati kirjanikke. Ja mõned jäeti ka pärgamata. Kes ja miks ning kas põhjendamatult või mitte, sellest räägib Kriteeriumi toimetuse artikkel “Leipzigi raamatuauhinnad.”
Head lugemist!
Toimetus |
|
|
| Tammsaare teatri lavakava |
17. märts |
27. ja 28. märtsil muutub Tammsaare muuseum kirjanduslikuks kohvikuks, kus etendatakse Tammsaare Teatri lavakava „3 x Tammsaare.”
|
|
|
|
Fritz von Herzmanovsky-Orlando ja tema Tarokkia
|
Lisatud: 28. juuli
Saada sõbrale
Raske on ühe lausega anda vastust küsimusele: millest jutustab Fritz von Herzmanovsky-Orlando romaan „Geniuste maskimäng.” Kas väljamõeldud maast nimega Tarokkia? Või Austria-Ungari keisririigi viimastest kümnenditest? Või hoopis Vana-Kreeka müütidest? Või veel millestki neljandast ja ühtlasti ikkagi ka kõigest eelnevast? Raske öelda.
Sellesse küsimusse püüab oma artiklis „Sümbolite keeles sümbolitest - või siiski millestki veel?” selgust tuua Peeter Helme.
Head lugemist!
Toimetus |
|
   |
|
Nädala tsitaat:“Iga iha kisub alla meie tõdede koguväärtust ja sunnib meid revideerima oma eitusi.”
E. M. Cioran (1911-1995) |
Toimetuselt
“Võidetud maa, kingi meile tähed!” lausub Saksa kirjanik Ernst Jünger oma päevik- romaanis “Kiirgused”.
Mida see tähendab? Üheks võimaluseks on siin näha lootust ilu ja headuse võidule ka siis, kui maa on must ja põlenud - nagu Teise maailma- sõja ajal, mil Jünger selle lause kirja pani. Ent mis on sellel pistmist tänapäevaga? Tänane Eesti ja Euroopa on ju õitsvad ja kasvavad, ammu on ravitud viimase suure sõja ja kommunistliku diktatuuri haa- vad.
Kuid kas pole see siiski mitte kõigest väline? Kas pole nii, et kultuuri osakaal marginali- seerub? Kas pole nii, et kõrb kasvab ja meil on tõepoolest põhjust paluda teisi ajastuid ja ideaale mäletavaid igavesi tähti, et nad värskendaksid meie mälu ja vaimu? Ent mis on ideaalid ühiskonnas, kus taevas pole enam filosoofiline ega teoloogiline kontseptsioon vaid kõigest astronoomiline, mehhaaniline?
Tänane maailm ei armasta vertikaalset - astronoomilises mõttes pole ju taevaski mitte meie kohal, vaid ümber. Suuresti on välja lülitatud ka ideelised vertikaalsed teljed. Ometi on olemas põhimõtted, mis kehtivad ka siis, kui neisse enam ei usuta. Subjektiivsed, ikka ja jälle uut, kultuuri- taustast sõltuvat defineerimist nõudvad eetilised ja esteeti- lised kategooriad on sellisteks. Lihtne on neid eitada, kuid kas poleks õigem püüda neid mõista ja mõtestada?
“Kriteeriumi” väljaandjate ees- märgiks ongi vahendada Eestisse selliseid Euroopa kirjanduse ja mõtteloo suundi mis pole tõlkijate eelistuste või valitsevate vaimsete hoiakute tõttu meil seni suure tähelepanu osaliseks saanud ning mis tegelevad vertikaalse, üleva ja ülendava otsimisega. Kas ka leidmisega, jäägu juba iga lugeja otsustada...
Ja mitte ainult otsustada - eesmärkide täitmisel loodame üleüldse koostööle lugejatega, kes aitaksid meil juhtida tähelepanu oma soovidele ja ootustele ning rikastama “Kriteeriumit” ka omapoolsete tekstidega.
Head lugemist ja kaasa- mõtlemist soovib
“Kriteeriumi” toimetus |
|
