Avaleht | Sisukord | Kontakt
 
 
 
UudisedIdeedInimesedAutoridArhiivKontakt
 
Vasakpoolsuse ja turuliberalismi vahel
26. juuli

Kriteeriumi värskes artiklis „Kuidas oleks…? Veel üks võimalus vasakpoolsuse ja turuliberalismi vahel“ arutleb Peeter Helme selle üle, kas maailmal on tõesti ainult kaks võimalust - vasakpoolsus ja turuliberalism, mida eriti Eestis samastatakse pahatihti parempoolsusega - ning analüüsib traditsionalismi võimalus moodsas ühiskonnas.

Head lugemist!

Toimetus

Loe edasi
„Aafrika Booker“ läks Sierra Leonesse
6. juuli
Üheteistkümnes Caine’i auhind läks tänavu Sierra Leone novelistile Olufemi Terry’le.
Loe edasi
Ulme ja realism - kas vastandid?
14. aprill

Kas ulme ja realistliku kirjanduse eesmärgid on vastandlikud või peitub eripalgeliste nähtuste taga üsna sarnase sihiga looming? Sellele küsimusele püüab artiklis “Ulme ja realistlik kirjandus - veidi metoodikast” vastust anda filosoofia- magistrant Mart Metslaan.

Head lugemist!

Toimetus

Loe edasi
Leipzigi raamatumess
20. märts

Homme lõppeval Leipzigi raamatumessil pärjati kirjanikke. Ja mõned jäeti ka pärgamata. Kes ja miks ning kas põhjendamatult või mitte, sellest räägib Kriteeriumi toimetuse artikkel “Leipzigi raamatuauhinnad.”

Head lugemist!

Toimetus

Loe edasi
Tammsaare teatri lavakava
17. märts
27. ja 28. märtsil muutub Tammsaare muuseum kirjanduslikuks kohvikuks, kus etendatakse Tammsaare Teatri lavakava „3 x Tammsaare.”
Loe edasi
Uudised

26. juuli Vasakpoolsuse ja turuliberalismi vahel
6. juuli „Aafrika Booker“ läks Sierra Leonesse
14. aprill Ulme ja realism - kas vastandid?
20. märts Leipzigi raamatumess
17. märts Tammsaare teatri lavakava
8. märts Helene Hegemanni recycling-romaan
11. jaanuar Kehlmanni „Kuulsus” eesti keeles
29. november Böckenförde teoreem
18. september Millest ei räägita, kui räägitakse toidust?
9. september Siugja Sulepea auhinna võitja selgunud
24. august Veidrad mõttekaaslased
28. juuli Fritz von Herzmanovsky-Orlando ja tema Tarokkia
14. juuli Ingeborg Bachmanni auhind
19. juuni Arvutimängud ja kirjandus
30. mai Siugja Sulepea kirjandusauhind
25. mai Daniel Kehlmanni uus raamat
14. mai Toomas Verrev Charlotte Roche'ist
30. aprill Kas kirjutada või lugeda?
30. aprill Juhtiv Ameerika ulmeauhind Ursula K. Le Guinile
13. aprill Kirjandus ja vabamüürlus
24. veebruar Erpenbecki maailm
5. veebruar Mõtteid ajaloo mõttest
26. jaanuar Kui palju ilu vajab kirjandus?
22. detsember Carlos Ruiz Zafóni menuromaan
22. detsember Susan Sontagi päevikud
16. detsember Kirjandusest ja lugemisest
16. detsember Jonah F. Mitchell vampiiridest
26. november Kingsley Amis ja igapäevane joomine
20. november Paul Auster ja Euroopa
20. november „Teravmeelne don Quijote La Manchast” erinevates keeltes
8. november René Guénon ja nüüdismaailma kriis
29. oktoober Kehlmann - menukaima nüüdisaegse saksa romaani autor
21. oktoober Iris Murdoch Iirimaa ajaloost
16. oktoober Värsked Saksa debüütromaanid
14. oktoober Saksa raamatuauhind 2008
7. oktoober Soome noor proosa
29. september Jeremei Aipini sünge romaan
23. september Illusioonide kunstist
23. september Toomas Verrev Bensenhaveri maailmast
31. august Igihaljad vampiirid
21. august Kirjandus ja julgeolek
13. august Omapärane lühivorm Helmut Krausserilt
6. august Memuaarid ühe teekonna algusest
11. juuli Kriteerium puhkab
11. juuli Ernst Jüngeri sõjapäevikud prantsuse keeles
10. juuni Intervjuu tõlkija Indrek Koffiga
9. juuni Houellebecqi tuntuim teos eesti keeles
1. juuni Wernher von Brauni elulugu
21. mai Jean-Philippe Toussainti debüütteos
15. mai Thomas von Steinaeckeri debüütromaan
15. mai Tänavune Arthur C. Clarke’i auhind
7. mai Iirlane Mark Collins ungarlastest Iirimaal
5. mai Ettekanne Mati Undist
30. aprill Vale vajalikkusest kultuuris
22. aprill Mis tähendus on ideoloogiatel?
16. aprill Márquez, Mann, Spengler - sugulashinged?
7. aprill Esmatutvus Panajotis Kondylisega
1. aprill Tendentslik ülevaade Hispaania ajaloost
25. märts Beigbeder jõhker ülemlaul
18. märts Paar sõna kunstist
14. märts Kas esimene või teine Jünger?
4. märts Thomas Glavinici romaani peategelane Thomas Glavinic
26. veebruar Harrius Potter ja Άρειος Ποτήρ
17. veebruar Kümme aastat Ernst Jüngeri surmast
14. veebruar Mitmekülgne Ludwig Klages
4. veebruar Oswald Spengler ja üksikisiku võimalused
28. jaanuar Mõtteid sisust ja stiilist
22. jaanuar Sven Regeneri „Berliini bluus”
15. jaanuar Rudolf Steiner ja poliitika
9. jaanuar Kauged ja lähedased ajad
25. detsember Häid pühi!
25. detsember Artikkel distsipliinist ja vabadusest
11. detsember Wilhelm Genazino - autor, kes kõneleb üksikust
5. detsember Claus Heimes vaeb tsivilisatsiooni õõvastust
2. detsember “Kriteeriumi” artiklikogumik
25. november Aarne Ruben räägib machokultuuri juurtest
18. november Julia Franck elustab XX sajandi traagika
13. november Kogumiku “Kriteeriumi. Valitud artikleid 2006-2007” esitlus
12. november Katharina Hackeri preemiaromaan
4. november Muutlik ja muutumatu kirjandus
30. oktoober “Kriteeriumi” kogumik on ilmunud!
29. oktoober Kellele kuulub inglise keel?
23. oktoober Kaks uut elulugu Ernst Jüngerist
15. oktoober Irooniline alkeemik Vladimir Neff
7. oktoober Noor Leedu luule ja proosa
7. oktoober Walter Kempowski on surnud
7. oktoober Rüdiger Safranski ja Saksa romantism
23. september “Külm nahk” segab õudust filosoofiaga
16. september Claus Heimes vaeb kliimavõitluse tagamaid
16. september Jonah F. Mitchell otsib Ameerikat sõnas ja pildis
4. september Euroopluse süvamustrid Karl Ristikivi loomingus
29. august John Steinbeck ja Ameerika allakäik
21. august Teine osa intervjuust Jan Kausiga
15. august Intervjuu Jan Kausiga
8. august Martin Mosebachi ühemeheristisõda
5. august Charles Simic nimetati Ameerika poeesialaureaadiks
30. juuli “Kriteerium” naaseb suvepuhkuselt “Siidiga”
21. juuni Toimetus läheb suvepuhkusele
21. juuni “Kriteeriumi” artiklikogu
12. juuni Andrei Kurkov eesti keeles
10. juuni Büchneri auhind läheb Martin Mosebachile
5. juuni Kodanikujulguse muundumine
28. mai Intervjuu Andres Langemetsaga
22. mai Charles Bukowski seikleb Hollywoodis
19. mai Jaapani hinge piiritlemine
8. mai Maarja Vaino käsitleb klassikust bestsellerit
2. mai Mõtteid alternatiivsusest
25. aprill Georg Quabbe kaalutletud revolutsioon
19. aprill Tänavune Pulitzer selgunud
16. aprill Krahv Eduard von Keyserling
9. aprill 96 aastat Emil Mihai Ciorani sünnist
1. aprill Jonah F. Mitchell ütleb: “Mina mitte!”
26. märts Martin Walser 80
23. märts Lugemist lugemise teemal
12. märts Kirjandus võrgustiku kütkes
7. märts Claus Heimes jälgib hullumeelsuse serval toimuvat
26. veebruar Aastapäevaartikkel: Edwin Erich Dwinger
20. veebruar Dostojevski ja konservatiivne revolutsioon
13. veebruar Vajadus olla mittemõistetav
6. veebruar Pilt kuulub silmapilgule
6. veebruar Toimetus vabandab
31. jaanuar Sidney Sheldon on surnud
30. jaanuar Reaalsus hammustab
23. jaanuar Juhan Jaik ja tema looming
14. jaanuar Perspektiivid proosas
9. jaanuar Unustatud unustamatu - Rudolf Borchardt
2. jaanuar Sissevaateid Leedu proosasse
25. detsember Kosmos ja ajalugu Mircea Eliade peeglis
18. detsember Sardiinia kirjandus kui hea idee
11. detsember Cees Nooteboomi enesetapjad
5. detsember Raamat esteetilisest fundamentalismist
28. november Nicolás Gómez Dávila ja reaktsiooni tassünd
20. november Anne Lange loeb Ants Orase Elioti tõlkeid
15. november Paavo Matsin veinist, lilledest ja Jumalast
6. november Katse kõneleda Eesti traditsioonist
6. november Thomas E. Woods: “Kuidas katoliku kirik ehitas lääne tsivilisatsiooni”
31. oktoober Uwe Tellkampi romaan “Jäälind”
24. oktoober Ermst Jüngeri stereoskoopiline pilk
16. oktoober T. E. Lawrence'i “Seitse tarkuse sammast”
8. oktoober Hurraa mustsärklastele?
4. oktoober “Marmorkaljudel” ilmus soome keeles
2. oktoober Fjodor Dostojevski Ernst Jüngeri mõtlemises
25. september Horst Lange esikromaan
18. september Ajatu Peter S. Beagle
13. september Joachim C. Festi mälestades...
10. september Adolf Hitler on surnud!
7. september Suurkirjastus avaldas Gottfried Benni kogutud proosa
4. september Boriss Baljasnõi: “Eesti vene noor kirjandus on Eesti, kuid vene kirjandus.”
27. august Walter Giesekingi taevane ja maine elu
20. august Ülevaade kristliku poliitika alustest
14. august Tagasituleku revolutsioon
7. august Mõtteid mõtete ja mõttetuste piirimailt
31. juuli Werner Riegel. Poeet, keda ei loeta
31. juuli Ignatius Loyola pärand ja Eesti
8. mai “Baltisaksa kirjanduse ajalugu”
2. mai Mai esimene artikkel käsitleb eliiti
25. aprill “Kriteerium” pakub ülevaadet Dugini filosoofiast
25. aprill Objektiivsust taotlev vaade Opus Dei'le
6. aprill “Armastuse silmapilk” vanameister Walserilt
26. märts Hugo Williams ilmutas uue luulekogu
18. märts Jaapani-Soome ühisfilm valminud
17. märts Siegfried Lenz 80
2. märts Ted Hughes taas teel huviorbiiti
25. veebruar Joseph de Maistre'i surma-aastapäev
20. veebruar Uusi uurimusi Friedrich Hielscherist
Keskus
Sezession
kultuur.info
Ninniku
Värske Rõhk
Nädala tsitaat:

“Iga iha kisub alla meie tõdede koguväärtust ja sunnib meid revideerima oma eitusi.”

E. M. Cioran (1911-1995)



Toimetuselt

“Võidetud maa, kingi meile tähed!” lausub Saksa kirjanik Ernst Jünger oma päevik- romaanis “Kiirgused”.
Mida see tähendab? Üheks võimaluseks on siin näha lootust ilu ja headuse võidule ka siis, kui maa on must ja põlenud - nagu Teise maailma- sõja ajal, mil Jünger selle lause kirja pani. Ent mis on sellel pistmist tänapäevaga? Tänane Eesti ja Euroopa on ju õitsvad ja kasvavad, ammu on ravitud viimase suure sõja ja kommunistliku diktatuuri haa- vad.
Kuid kas pole see siiski mitte kõigest väline? Kas pole nii, et kultuuri osakaal marginali- seerub? Kas pole nii, et kõrb kasvab ja meil on tõepoolest põhjust paluda teisi ajastuid ja ideaale mäletavaid igavesi tähti, et nad värskendaksid meie mälu ja vaimu? Ent mis on ideaalid ühiskonnas, kus taevas pole enam filosoofiline ega teoloogiline kontseptsioon vaid kõigest astronoomiline, mehhaaniline?
Tänane maailm ei armasta vertikaalset - astronoomilises mõttes pole ju taevaski mitte meie kohal, vaid ümber. Suuresti on välja lülitatud ka ideelised vertikaalsed teljed. Ometi on olemas põhimõtted, mis kehtivad ka siis, kui neisse enam ei usuta. Subjektiivsed, ikka ja jälle uut, kultuuri- taustast sõltuvat defineerimist nõudvad eetilised ja esteeti- lised kategooriad on sellisteks. Lihtne on neid eitada, kuid kas poleks õigem püüda neid mõista ja mõtestada?
“Kriteeriumi” väljaandjate ees- märgiks ongi vahendada Eestisse selliseid Euroopa kirjanduse ja mõtteloo suundi mis pole tõlkijate eelistuste või valitsevate vaimsete hoiakute tõttu meil seni suure tähelepanu osaliseks saanud ning mis tegelevad vertikaalse, üleva ja ülendava otsimisega. Kas ka leidmisega, jäägu juba iga lugeja otsustada...
Ja mitte ainult otsustada - eesmärkide täitmisel loodame üleüldse koostööle lugejatega, kes aitaksid meil juhtida tähelepanu oma soovidele ja ootustele ning rikastama “Kriteeriumit” ka omapoolsete tekstidega.

Head lugemist ja kaasa- mõtlemist soovib

“Kriteeriumi” toimetus

Kriteerium.ee 2006