Avaleht | Sisukord | Kontakt
 
 
 
UudisedIdeedInimesedAutoridArhiivKontakt
 
Vasakpoolsuse ja turuliberalismi vahel
26. juuli

Kriteeriumi värskes artiklis „Kuidas oleks…? Veel üks võimalus vasakpoolsuse ja turuliberalismi vahel“ arutleb Peeter Helme selle üle, kas maailmal on tõesti ainult kaks võimalust - vasakpoolsus ja turuliberalism, mida eriti Eestis samastatakse pahatihti parempoolsusega - ning analüüsib traditsionalismi võimalus moodsas ühiskonnas.

Head lugemist!

Toimetus

Loe edasi
„Aafrika Booker“ läks Sierra Leonesse
6. juuli
Üheteistkümnes Caine’i auhind läks tänavu Sierra Leone novelistile Olufemi Terry’le.
Loe edasi
Ulme ja realism - kas vastandid?
14. aprill

Kas ulme ja realistliku kirjanduse eesmärgid on vastandlikud või peitub eripalgeliste nähtuste taga üsna sarnase sihiga looming? Sellele küsimusele püüab artiklis “Ulme ja realistlik kirjandus - veidi metoodikast” vastust anda filosoofia- magistrant Mart Metslaan.

Head lugemist!

Toimetus

Loe edasi
Leipzigi raamatumess
20. märts

Homme lõppeval Leipzigi raamatumessil pärjati kirjanikke. Ja mõned jäeti ka pärgamata. Kes ja miks ning kas põhjendamatult või mitte, sellest räägib Kriteeriumi toimetuse artikkel “Leipzigi raamatuauhinnad.”

Head lugemist!

Toimetus

Loe edasi
Tammsaare teatri lavakava
17. märts
27. ja 28. märtsil muutub Tammsaare muuseum kirjanduslikuks kohvikuks, kus etendatakse Tammsaare Teatri lavakava „3 x Tammsaare.”
Loe edasi
Autorid

Toomas Abiline:
Kristlik poliitika

Björn Clemens:
Adolf Hitler on surnud - järelehüüe

Iwan Durrer:
Harrius Potter ja Άρειος Ποτήρ

Hanna Hauru:
Soome noor proosa

Claus Heimes:
Filosoofia silmitsi kriisiga
Mõtteid popkultuurist
Mõtlemine ilma süsteemi kaitseta. Joachim C. Festi mälestades
Hullumeelsuse serval. John Lennon’i laulu “Imagine” hereetilisest päritolust
Kategooriline imperatiiv - kas relv vabaduse vastu?
Anarhi jälgedes. Kaks uut elulugu Ernst Jüngerist
XX sajandi tragöödia
Violetsed endiiviad - Ernst Jünger näeb ühiskonda, mis tsiviliseerib end surnuks
Mitte miski ei ole CONTEMPORARY. Tähelepanek Berliinist

Peeter Helme:
Ajavaim - mis see on?
Kaks nägemust lähedasest ja kaugest Jaapanist
Svastikiaadi tagamaa
Aeg kui igaviku ja silmapilgu sümbioos
Haljand Udam ja integraalne traditsioon
Hüvastijätt eliidiga. Poleemika
Martin Mosebach ja katoliikliku kirjanduse kvintessents
Ideed kui sümbolid sõnade kohal
Tagasitulek Friedrich Nietzsche mõtlemises
Fjodor Dostojevski Ernst Jüngeri mõtlemises
Stereoskoopilisest pilgust
Traditsioon ja pärimus
Reaktsiooni taassünd
Stefan Breueri kompleksidest vaevatud Stefan George
Mircea Eliade “Kosmost ja ajalugu” lugedes
Unustatud, kuid unustamatu Rudolf Borchardt
Pilt kuulub silmapilgule
Fjodor Dostojevski konservatiivse revolutsiooni mõjutajana
Lugemisest
Poliit- ja vaimuäärmuslane Emil Mihai Cioran
Valgustus valgustuse vastu
Bukowski nuusutab Hollywoodi
Intervjuu Andres Langemetsaga
Kodanikujulgusest
Alessandro Baricco “Siid”
Intervjuu Jan Kausiga, I osa
Intervjuu Jan Kausiga, II osa
Katalaani autori õuduspõneviku süvakihid
Rüdiger Safranski katse populariseerida romantismi
Kirjandus - muutumatu muutuja
Wilhelm Genazino tuleb toime ilma üldistamisvajaduseta
Kaugete aegade lähedus
Sven Regeneri kadunud maailm
Gnostiline prohvet Ludwig Klages
Iseendaga võitlev austerlane
Jõhker ülemlaul armastusele
Paar sõna Pajanotis Kondylisest
Romaan Ungari-Iiri ühisajaloost
Romaan, mis tahab end tühistada
Michel Houellebecqi õuduste sümfoonia
Intervjuu Indrek Koffiga
Memuaarid ühe teekonna algusest
Kirjandus julgeolekupoliitika osana
Lähedane romaan kaugetest hantidest
Kaasahaarav iiri perekonnadraama
„Don Quijote” tõlkimisest
Pigem väike kirik
Täiusliku tuule veatu vari
Kui palju ilu vajab kirjandus?
Jenny Erpenbecki maailm
Kas kirjutada või lugeda? Kas see ongi küsimus?
Arvutimängud ja kirjandus
Sümbolite keeles sümbolitest - või siiski millestki veel?
Kui räägitakse toidust, siis ei räägita - millest?
Recycling saksa tegelikkuses
Kuidas oleks…? Veel üks võimalus vasakpoolsuse ja turuliberalismi vahel

Kristel Kaljund
Tegelikkus pole alati tõene

Igor Kotjuh:
“Eesti vene kirjandus väärib eluõigust.” Intervjuu

Anne Lange:
Orase Elioti tõlkeid lugedes

Paavo Matsin:
Gustav Meyrink ja alkeemiline romaan
Maailma Apteekrist, alkeemiast ja kirjandusest
Vein ja lilled ehk kõnelemine Jumalast
Kirjandus ja vabamüürlus

Mart Metslaan
Ulme ja realistlik kirjandus - veidi metoodikast

Jonah F. Mitchell:
Werner Riegel. Poeet, keda ei loeta
Reaalsuse võluvits
Mina mitte!
Alternatiivid
Otsides Ameerikat trükisõnas ja filmis
Kellele kuulub keel?
Ootamatud sarnasused
Paul Austeri Euroopa juurtest
Ikka veel need vampiirid...
Veidrad kaaslased Gastev ja Jünger

Mika Puumalainen:
Äkki on aeg hoopis neljadimensiooniline?

Raivo Joosep Raave
Aleksandr Dugini poliitiline filosoofia
Väike intermetso eliiditeooriast

Tanel Rander:
XXI sajandi inimene - ärge laske tal sündida!

Aarne Ruben
Kellele kirjutas Ristikivi?
Sanini keeruline katse toota machot

Martin Schwarz:
Apoliteia kui mäss moodsa maailma vastu

Johannes Schüller:
Ülelinnastumine!
Horst Lange “Must Weide”
Teine Jünger?

Anton Hansen Tammsaare:
T. E. Lawrence

Toimetus:
Kurva patrioodi tõlgendamisraskustest
Friedrich Nietzsche ja muusika
Gottfried Benn - vastuoluline suurkuju
Ennast armastav Jumalaarmastaja
“Tekstid peaksid olema lugejale ka kannustuseks…” Intervjuu
“Värske Rõhk” liigub voolab ja kirjutab. Intervjuu
Walter Giesekingi taevane ja maine elu
Värske uurimus Suurbritannia fašismi ajaloost
Uwe Tellkampi romaan “Jäälind”
Enesetapjad
Sardiinia kirjandus kui hea idee
Sissevaateid Leedu proosasse
Proosaperspektiividest
Vajadus olla mittemõistetav
Edwin Erich Dwinger - mees kahe kultuuri vahel
Martin Walser - kirjanik kui küsimärk, mitte punkt
Traagilise krahv Keyserlingi traagiline looming
Jaapani hinge universaalsus
Mõrvad pingviiniga
Martin Mosebachi ühemeheristisõda
John Steinbeck ja Ameerika allakäik
Noor Leedu kirjandus
Katharina Hackeri preemiaromaan
Tiigri seljas ratsutamine. Distsipliinist ja vabadusest
Rudolf Steiner ja poliitika
Sisu ja stiil
Kümme aastat Ernst Jüngeri surmast
Hispaania väärib paremat
Ideoloog - ajastu peavool
Jean-Philippe Toussainti täpne debüüt
Helmut Krausser ja visandamise kunst
Nooruslikult värsked vampiirid
Värsked Saksa debüütromaanid
René Guénon nüüdismaailma kriisist
Meie igapäevane jook
Susan Sontagi päevikud
Ajaloo mõte
Daniel Kehlmanni „Kuulsus”
Böckenförde teoreem
Leipzigi raamatuauhinnad

Indrek Vaino:
Traditsioon ja pärimus

Maarja Vaino:
Venedikt Jerofejevi ja Juri Buida saladus
Johannes Üksi, tegelane kirjanduse mitteteadvusest
Peegel peeglis
Salajase väe raamat
T. E. Lawrence
Juhan Jaik ja päikese iseäraline kiir
Võrgustik kirjanduse kandjana
Axel Munthe ja tarokikaardid
Irooniline alkeemik Tšehhi kirjanduses
Oswald Spengleri “Õhtumaa allakäik” ja saatus
Valetaja paradoks on paradoks
Parem suur illusioon peos kui väike tõde katusel

Toomas Verrev
T. S. Garpi tähtteos peagi ka Eesti keeles
Charlotte Roche'i märgalad

Keskus
Sezession
kultuur.info
Ninniku
Värske Rõhk
Nädala tsitaat:

“Iga iha kisub alla meie tõdede koguväärtust ja sunnib meid revideerima oma eitusi.”

E. M. Cioran (1911-1995)



Toimetuselt

“Võidetud maa, kingi meile tähed!” lausub Saksa kirjanik Ernst Jünger oma päevik- romaanis “Kiirgused”.
Mida see tähendab? Üheks võimaluseks on siin näha lootust ilu ja headuse võidule ka siis, kui maa on must ja põlenud - nagu Teise maailma- sõja ajal, mil Jünger selle lause kirja pani. Ent mis on sellel pistmist tänapäevaga? Tänane Eesti ja Euroopa on ju õitsvad ja kasvavad, ammu on ravitud viimase suure sõja ja kommunistliku diktatuuri haa- vad.
Kuid kas pole see siiski mitte kõigest väline? Kas pole nii, et kultuuri osakaal marginali- seerub? Kas pole nii, et kõrb kasvab ja meil on tõepoolest põhjust paluda teisi ajastuid ja ideaale mäletavaid igavesi tähti, et nad värskendaksid meie mälu ja vaimu? Ent mis on ideaalid ühiskonnas, kus taevas pole enam filosoofiline ega teoloogiline kontseptsioon vaid kõigest astronoomiline, mehhaaniline?
Tänane maailm ei armasta vertikaalset - astronoomilises mõttes pole ju taevaski mitte meie kohal, vaid ümber. Suuresti on välja lülitatud ka ideelised vertikaalsed teljed. Ometi on olemas põhimõtted, mis kehtivad ka siis, kui neisse enam ei usuta. Subjektiivsed, ikka ja jälle uut, kultuuri- taustast sõltuvat defineerimist nõudvad eetilised ja esteeti- lised kategooriad on sellisteks. Lihtne on neid eitada, kuid kas poleks õigem püüda neid mõista ja mõtestada?
“Kriteeriumi” väljaandjate ees- märgiks ongi vahendada Eestisse selliseid Euroopa kirjanduse ja mõtteloo suundi mis pole tõlkijate eelistuste või valitsevate vaimsete hoiakute tõttu meil seni suure tähelepanu osaliseks saanud ning mis tegelevad vertikaalse, üleva ja ülendava otsimisega. Kas ka leidmisega, jäägu juba iga lugeja otsustada...
Ja mitte ainult otsustada - eesmärkide täitmisel loodame üleüldse koostööle lugejatega, kes aitaksid meil juhtida tähelepanu oma soovidele ja ootustele ning rikastama “Kriteeriumit” ka omapoolsete tekstidega.

Head lugemist ja kaasa- mõtlemist soovib

“Kriteeriumi” toimetus

Kriteerium.ee 2006